WW2 - OverSimplified (Part 1)

WW2 - OverSimplified (Part 1)

SUBTITLE'S INFO:

Language: Estonian

Type: Human

Number of phrases: 405

Number of words: 2371

Number of symbols: 15260

DOWNLOAD SUBTITLES:

DOWNLOAD AUDIO AND VIDEO:

SUBTITLES:

Subtitles prepared by human
00:00
Selle video tegi võimalikuks Skillskare Churchill oli mees mitmete oskustega Ta oli kunstnik, liblikahuviline ja tal oli seni avaldamata käsikiri tulnukate kohta. Nähtavalt oli ta mees rahuldamata januga teadmiste vastu. Võib-olla ta oleks võinud arvuti sisse lülitada, ja logida sisse Skillshare'i - võrgupõhisesse õpikogukonda, kus on üle 19000 koolituse kujunduse, äri, tehnoloogia ja muu kohta. Äkki ta tahtis teist töökohta moemaailmas, aga ei teadnud, kust alustada. Skillshare'is oleks ta leidnud koolitusi rõivakunsti ja õmblemise kohta. Või kui ta oleks tahtnud õppida rakendusi looma, oma pildistamisoskusi arendama või lihtsalt kuidas väga head quesadillat teha, oleks ta kõige selle kohta leidnud kursusi Skillshare'is. Skillshare'iga pääsed ligi kvaliteetsetele koolitustele, mida õpetavad vastaval alal töötavad asjatundjad. Mina töötan palju animatsiooniga ja mind üllatas minu jaoks kasulike kursuste arv. Nagu see kursus, mis õpetab nippe ja võtteid vektorgraafika kohta. Või siis see kursus, mis õpetab kuidas panna tegelasi kõndima. Skillshare'i aastatellimus on vähem kui 10 dollarit kuus. Ja kui sa tahaksid seda enne ostmist kogeda, siis mul on pakkumine ainult OverSimplified'i vaatajatele. Esimesed 1000 inimest, kes kasutavad seda linki,
01:04
(see on ka video kirjelduses) saavad esimesed kaks kuud Skillshare'is vaid 99 sendi eest. Kasuta kindlasti linki ja õpi täna midagi uut! Nüüd video juurde. On aasta 1902 Üks Benito Mussolini nimeline noormees kolib Itaaliast Šveitsi, et sõjaväeteenistusest kõrvale hiilida. Ta hakkab tegelema sotsialismiga, ametiühingute heaks töötamisega ja sotsialistlikele ajalehtedele kirjutamisega, õhutades Euroopa monarhiate vägivaldset kukutamist. Seetõttu satub ta pahandustesse Šveitsi politseiga. Niisiis ta vahistatakse, saadetakse Itaaliasse. Siis ta vabastatakse ja läheb tagasi Šveitsi, kus ta on jälle vahi all läheb tagasi Itaaliasse jälle Siis ta lõpetab sõjaväeteenistuse, peale selle vältimist ja pärast lühikest aega kooliõpetajana töötamist naaseb innukalt sotsialisti töö juurde. Ta saab Itaalia sotsialistide seas kuulsaks tänu oma kõnedele ja ajakirjanduslikele võimetele. Ta oli sõjavastane, nii et kui Itaalia vallutas Liibüa aastal 1910, hakkas ta mässama ning ta vahistati. Siis tuli Esimene maailmasõda ja ta hakkas jälle Itaalia osaluse vastu. Aga siis ta mõtles: "Üks hetk. See sõda võib luua täpselt sellise ühiskondliku meeleolu, mida oleks vaja Euroopa monarhiate kukutamiseks ja igale poole sotsialistliku pöörde viimiseks." Ja järsku oli ta sõja poolt.
02:08
Aga tema kaassotsialistidele ei meeldinud ta uus sõda pooldav arvamus, nii et ta visati erakonnast välja. Ja siis ta ütles: "Teate mis, ma ei tegele enam sotsialismiga. Meil on vaja midagi uut. Mis ei põhineks klasside jagamisel mis rebendab meid laiali vaid rahvuse põhjal kuuluvus Me vallutame Vahemeremaad ja taasühendame kõik itaalia rahvad nagu Rooma riigi päevil. Ma nimetan selle fašismiks ja see juhib itaalia rahva suuruseni." "See on väga tore, härra Mussolini, aga mis soengu ma Teile teen?" "Tead mis, aja kiilaks." Itaalia oli Esimeses maailmasõjas võitjate poolel ja nad lootsid, et nad võidavad palju maad juurde. Aga lõpuks said nad väga vähe ja nad tundsid ennast petetuna. Lisaks sellele olid itaallased halva majanduse ja nõrga valitsuse tõttu vihased. Niisiis, kui Mussolini välja ilmus ja ütles, et ta võib kõike parandada, kogus tema fašistlik liikumine palju toetust. Aastal 1922 läks ta kuninga juurde ja ütles: "Tee mind peaministriks, või muidu teen ma ise end peaministriks." Ja kuningas ütles: "Sina ja missugune vägi?" "See vägi." "Olgu." Siis ta hakkas kehtestama diktatuuri, mille keskel oli tema. Euroopas oli nüüd esimene fašistlik diktaator. Järgmine peatus: Saksamaa. Saksamaa oli kaotajate poolel ja Versailles' rahu purustas nad täielikult. Nad kaotasid maid, nad pidid demilitariseerima Reinimaa,
03:27
nad pidi oma sõjaväe koondama vaid 100 000 meheni, neil ei tohtinud olla õhujõude, nad pidid liitlasvägedele maksma palju raha, mida neil polnud ja kehtestati uus reegel, et igal inglasel oli õigus kõndida Berliini keskele, valida välja ükskõik millise sakslase ja neid nii kaua peksta kui ise tahab. Ma mõtlesin selle viimase asja välja, aga see aitab mõista, kuidas see kõik sakslastele tundus. Lisaks sellele oli Saksamaal halb majandus ja nõrk valitsus, mis tähendas, et kui välja ilmus üks lühike ja vihane tobedate vuntsidega mees, kes ütles, et ta saab kõike parandada, sakslastele see meeldis. Hitler oli Esimese maailmasõja ajal sõdur ja ta oli väga isamaaline. Mitte keegi ei olnud Saksamaa alandamise pärast vihasem kui tema. Ta aitas rajada uut erakonda ja aastal 1923 üritas ta oma sõjaväega Münchenis rongkäiku korraldada. Ning siis ta vahistati. Aga ta menu muudkui kasvas ja aastal 1933 tegi president temast Saksa kantsleri. Hitler arvas, et ta on saatuse poolt määratud Saksamaa päästja ja ta sai suurushullustuse, kehtestades diktatuuri, mille keskel oli tema. Euroopas oli nüüd fašistlik diktaator number kaks. Hitleril ja Mussolinil olid samad arvamused ja maailmavaated. Aga mis kõige tähtsam, neil olid samad vaenlased. Nad hakkasid hästi läbi saama. ''Kes tahab veel meiega sõbrustada? Franco? Ei? Kõik korras?" "Mina tahan!" "Kes see on?" See on Jaapan.
04:29
Ja nad on vallutanud Hiina põhjaosa. Kerime natuke tagasi. Jaapan oli end üle 200 aasta ülejäänud maailmast eraldanud, kuid siis tulid ameeriklased ja ütlesid: "Sa hakkad meiega kauplema ja see hakkab sulle meeldima." Siis kehtestasid lääneriigid palju "ebavõrdseid lepinguid", mis tähendas, et Jaapani majandus oli kokkuvarisemise äärel. Neil ei olnud loodusvarasid, nii et nad otsustasid minna ja võtta. Nad läksid Hiinaga sõtta, et saada Korea oma mõjupiirkonda ja nad võtsid palju Hiina loodusvarasid. Aga siis ütlesid lääneriigid: "Kuule! Lõpeta see kohe ära!" Ja kuna Jaapan ei saanud lääneriikide vastu, ütlesid nad: "Olgu, lähme siis lihtsalt koju... Üks hetk! Mida te teete?" "Me kasutame nõrgenenud Hiinat ära ja võtame selle oma mõjupiirkonda." "Aga mina olin see, kes nad nõrgaks tegi." "Me teame." "Ja te ei lubanud mul mitte midagi võtta." "Me teame." "See on ebaõiglane." "Me ei arva nii. Olgu, nägemist." Siis Jaapan ütles: "Põrgusse!" ja läks Venemaaga sõtta, mille ta üllatavalt võitis. Nad vallutasid Korea täielikult, kuid nad ei lõpetanud seal. Esimeses maailmasõjas võtsid nad Saksamaale kuulunud saared ja asumaad Aasias. Ja juhtumis, mis võib-olla oli Jaapani sõjaväe poolt lavastatud, lendas õhku üks Jaapani rong Mandžuurias, mis andis neile vabanduse sisse tungida. Niisiis: Natsi-Saksamaa, fašistlik Itaalia ja Jaapan
05:32
usuvad kõik, et nad on kõikidest teistest paremad. Kõik on liitlasvägede vastu vaenulikud ja tahavad militariseerida ja vallutada veel maid. Ja nii nad tegidki. Alustame Saksamaast. Hitler vihkas Versailles' rahu ja nüüd oli ta valmis selle tühistamist alustama. Rahulepinguga täielikus vastuolus pandi valmis Luftwaffe esimesed eskadrillid, sõjaväekohustus taastati ja ta tugevdas oma sõjaväge korralikult. Liitlasväed ei teinud midagi. Siis saatis Hitler oma sõjaväe tagasi demilitariseeritud Reinimaale ja andis korralduse liitlasvägesid nähes kohe taganeda. Liitlasväed ei teinud midagi. Kui ta sõjavägi oli jõudu kogunud, võis ta liikuda edasi 2. sammule. Ta tahtis kiiresti kasvatada aarialaste rahvaarvu. Ja selleks oli tal vaja Lebensraumi, teiste sõnadega, ta pidi maailma vallutama. Aga esialgu sobib ka lõviosa Euroopast. Siis ta hakkas oma naaberriikidest huvituma. Liitlasväed hakkasid lõpuks muretsema, nii et nad hakkasid rakendama küllaltki tarbetut diplomaatilist strateegiat, mida nimetatakse rahu sobitamiseks. See käis enam-vähem niimoodi: Hitler ütleb: "Ma tahan seda." ja liitlasväed ütlevad: "Sa ei saa seda... Olgu, sa saad selle, aga rohkem sa ei saa." "Ma tahan seda." Ja kõik kordub. Aastal 1938 marssisid Hitleri väed Austriasse ja lihtsalt võtsid selle endale ilma mingi vastupanuta. Põmm. See on nüüd Saksamaa. Järgmisena nõudis ta, et talle antaks Sudeedimaa,
06:34
ala Tšehhoslovakkias, kus oli palju sakslasi. Liitlasväed pidasid Münchenis koosoleku Hitleriga ja ütlesid: "Asi on nii, et me anname sulle mi..." "Üks hetk! Sellel koosolekul arutatakse minu maast, mina peaks ju ka siin osalema!" "Igatahes, me anname sulle mis sa tahad." "Päriselt?" "Jah." "Kohe niimoodi annategi?" "Just nii." "Kus konks on?" "Lihtsalt kirjuta alla sellele paberile, et sa lubad, et sa ei valluta ülejäänud Tšehhoslovakkiat." "Olgu." Siis läks Chamberlain võidukalt koju tagasi, paberit kõrgel õhus hoides ja kuulutas, et kriis on ära hoitud ja et maailmarahu kestab ning me ehitasime tema auks raidkuju ja igal aastal 30. septembril me tähistame Chamberlaini päeva... "Hitler vallutab ülejäänud Tšehhoslovakkiat." "Mida?" "Ta vallutab ülejäänud Tšehhoslovakkiat." "Oi. Sa valetasid mulle." "Mida sa minust ootasid? Ma olen Hitler!" Et mitte alla jääda, tahtis ka Mussolini möllust osa saada. Ta mõtles: "Kas kuskil pole mõnda veel vallutamata maad, mis on nii alaarenenud, et inimesed kaitseksid end meie tankide eest sõna otseses mõttes vibude ja noolte ja puust odadega? On tõesti või? Suurepärane!" Ja nad võtsid selle endale. Itaalia tahtis valitseda ka sissepääsu Aadria merele, nii et nad vallutasid Albaania. Siis toimus juhtumis, mis oli võib-olla jaapanlaste poolt korraldatud, tulevahetus Jaapani ja Hiina vägede vahel Marco Polo sillal
07:42
ning jaapanlased ründasid veelkord Hiinat. Nad tungisid läbi Pekingi ja Shanghai ja liikusid läbi Jangtse piirkonna Hiina tolleaegse pealinna Nankingi juurde. Just siin toimusid jaapanlaste kõige hullemad kuriteod hiinlaste vastu. Tagasi Euroopas on Saksamaa ja Itaalia teinud oma suhte ametlikuks allkirjastades Teraspakti. Siis hakkas Hitlerit huvitama Poola ja vihatud Poola koridor, mis jagas Saksamaa kaheks. Nüüd pidid liitlasväed muutuma karmimaks ning nad hoiatasid, et sissetung Poola tähendaks sõda. Hitler oli kavatsenud edasi minna itta, kuid ta ei tahtnud võidelda kahel rindel. Niisiis, otsustas ta astuda Staliniga liitu, öeldes: "Mis oleks, kui me mõlemad vallutaksime Poola ja jagaksime selle meie kahe vahel ära ja ma kohe kindlasti ei hoidu sinu mitte reetmisest kunagi tulevikus." "Kõlab... hästi." See liit jahmatas lääneriike. 1. septembril 1939 sisenesid Saksa väed Poola ning Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja. Poolakad võitlesid kõvasti, aga nad ei saanud vastu kahele hiiglasele, kes nendest mõlemal pool maandusid. Siis tuli aeg nimega "Kummaline sõda", kus kõik lihtsalt istusid ja ei teinud midagi. Prantslased ründasid küll Saarimaad, aga nad püsisid pigem kaitses
08:51
ja natukese aja pärast nad lihtsalt pöörasid ümber ning lugesid päeva lõpetatuks. Kui juba Prantsusmaa jutuks tuli, prantslased olid ikka väga uhked oma võidu üle Esimeses maailmasõjas ja nad ei olnud sellest veel edasi liikunud. Nad kasutasid ikka hobuseid; nad saatsid sõnumeid mootorrattaga, selle asemel et kasutada raadiot; ülemjuhataja korraldused olid üldiselt üpriski ebamäärased ning vägesid vaadati üle väga harva. Nad ehitasid kaitsejoone piki nende piiri Saksamaaga, kuid ei pikendanud seda La Manche'i väinani ning nad ei alustanud suurtükirünnakut Saksamaa vastu, kuna kartsid, et neile makstakse sõjas kätte. Nad ei tahtnud vastast rünnata. Alguses polnud Ühendkuningriikki palju parem. Chamberlain lootis lihtsameelselt, et sõda saab lõpetada diplomaatiliselt. Selle asemel, et alustada pommirünnakuid, puistas kuninglik õhuvägi propagandalehti üle Saksa linnade, mis ühe kindralleitnandi sõnutsi ei teinud ilmselt midagi, peale riigi varustamise peldikupaberiga kogu sõja välteks. Samuti saatsid nad vaid 200 000 meest Prantsusmaale, samas kui prantslased olid miljoneid üles kutsunud. Nii Suurbritannia kui ka Prantsusmaa tahtsid vältida Esimese maailmasõja kordust mistõttu nad püüdsid hoida sõda kodust nii kaugel kui võimalik. Niisiis nad hakkasid vaatama põhja, Norra poole. Erapooletu Rootsi tarnis Saksamaale rauamaaki läbi erapooletu Norra. Liitlasväed palusid, et nad lõpetaksid rauamaagi tarnimise Saksamaale, aga Rootsi ja Norra keeldusid. Siis ründas Nõukogude Liit Soomet.
09:54
Niisiis, liitlasväed pakkusid: "Mis oleks, kui me paigutame oma väed Norrasse ja nad liiguvad läbi Rootsi teie heale semule Soomele appi? Ja tee peal ühtlasi võib-olla võtame üle kõik teie rauaväljad." Kuid Norra ja Rootsi vastus oli ikkagi ei. Seega paigutas Suurbritannia Norra vetesse miinid, et sundida kõik kaubalaevad rahvusvahelistesse vetesse ning nad ründasid ka üht Saksa tanklaeva, mille nad lähedalt leidsid. Hitler taipas, mida liitlasväed sepitsesid ning ta pidi tegutsema kiiresti, et kindlustada oma rauamaagivarusid. Ta tungis läbi Taani Norrasse. Liitlasväed kiirustasid vägesid olulistesse sadamatesse paigutama, kuid Saksamaa oli Norra lennuväljad enda võimusesse saanud ning nende ülekaal õhus otsustas lahingu. Liitlasväed pidid taganema. Pärast seda pisut piinlikut ebaõnnestumist, astus Chamberlain tagasi. Tema asemele tuli Winston Churchill, kes vaatas sakslastega tegelemisele pisut teistsuguse nurga alt. Hitleri üleüldine strateegia sarnanes Saksamaa strateegiaga Esimeses maailmasõjas: ründa Prantsusmaad, võida Prantsusmaa, ühtlasi Suurbritannia mängust välja lüües, siis tegele Nõukogude Liiduga ja võida sõda. Kummalise sõja ajal olid liitlasväed andnud Hitlerile piisavalt aega, et oma vägesid ette valmistada, nüüd oli ta valmis ründama. Liitlasväed tahtsid paigutada vägesid Belgiasse, kuid Belgia keeldus. Ning järgmisena alustas Hitler ootuspäraselt rünnakut, et Prantsusmaa kaitsest mööda pääseda. Liitlasväed sööstsid täiskiirusel Belgiasse, et kohtuda saksa vägedega näost näkku
10:56
ja tundus, et Esimene maailmasõda hakkab korduma. Kuid seekord oli Hitleril kavalus varuks: Blitzkrieg(Välksõda). Kui sakslased edasi liikusid, saatsid nad tuhandeid pagulasi läände, mis aeglustas liitlasvägesid. Veidi lõunapool olid prantslased jätnud Ardennid, metsade ja mägedega täidetud ala, suhteliselt kaitsmata, kuna nad arvasid, et ala oli läbipääsmatu. Aga sakslased kavatsesid sellest kõigega läbida. 50 Wehrmachti diviisi murdsid läbi Ardennide ja piirasid liitlasväed välgukiirusel ümber. Liitlasvägede parimad sõjajõud olid lõksus. Sakslased surusid neid kõikidelt külgedelt, hävitades Prantsusmaa parimad väed ja oleksid sama peaaegu ka brittidega teinud, kuid britid suutsid napilt põgeneda. Briti tsiviillaevad võtsid isegi ette ohtliku teekonna Dunkerque'i, et tuua poisid tagasi koju. Kui enamus Prantsuse vägedest olid hävitatud, läbisid sakslased Prantsusmaa raskusteta, võttes Pariisi ja Prantsusmaa langes. Hitler oli teinud just seda, mida sakslased Esimeses maailmasõjas teha ei suutnud. Hitler lootis, et kui Prantsusmaa langeb, kaotab ka Suurbritannia lootuse ning alistub. Kuid Hitleri pahameeleks ta seda ei teinud ja ta pidi kindlustama Läänerinde. Niisiis püüdis ta Suurbritanniat sundida alistuma kasutades mõttemänge. Suurbritannia oli nüüd ihuüksi ja Hitler tahtis seda esile tuua. Esiteks, vahetult enne Prantsusmaa langust
11:57
kuulutas Itaalia lõpuks liitlastele sõja, mis tegi olukorra Suurbritannia jaoks ainult halvemaks. Teiseks, selle asemel et kogu Prantsusmaa vallutada, otsustas Hitler kaitse jaoks hõivata vaid rannikupiirkonnad, kuid lubas Prantsusmaal oma olemist jätkata Saksamaa nukuriigina. Niiviisi nägi olukord välja nii, nagu Suurbritannia endine liitlane otsustas pooli vahetada. Hitler lootis ka seda, et Suurbritannia ei ründaks oma endise liitlase mereväebaase ega asumaid Aafrikas, mis annaks Hitlerile lisakaitsejoone lõunasse. Kuid Suurbritannia vastas sellele just Prantsusmaa Algeerias asuvasse mereväesadamasse purjetades ja hulga laevu uputades. Nii palju siis sellest. Siis hakkas Hitler kavandama Suurbritannia vallutamist. Enne kui Saksa väed saaksid Briti maadele, peaksid nad kõigepealt saavutama La Manche'i piirkonnas ülekaalu nii õhus kui vees. Kohale lendas trobikond Saksa pommitajaid, aga rängas vähemuses Suurbritannia kuninglik õhuvägi pidas vapralt vastu ja üritas sakslasi maha suruda. Kõigepealt oli Luftwaffe sihtmärgiks Suurbritannia sadamad ja rannikurajatised, siis rünnati lennuvälju, mis võttis kuninglikult õhuväelt võime oma maad kaitsta. Näis, et Hitleri suurejooneline rünnak Suurbritanniasse on tulemas. Ent siis korraldas Churchill väikese, suhteliselt tähtsusetu pommirünnaku Berliinile. See ei tekitanud eriti suurt kahju, kuid Hitler oli maruvihane. Ta käskis ilma pikema jututa Luftwaffel oma rünnakud Londoni tsiviilisikutele ümber suunata.
12:58
Lapsed saadeti ära maale, vanematest eemale, et ohtu vältida. Sagedased retked pommivarjenditesse muutusid igapäevaseks nähtuseks, kuid Briti moraal jäi vankumatuks. Nad naeratasid, kudusid ja molutasid niisama. Nendel inimestel on terasest munad. See ümbersuunamine Londonile andis kuninglikule õhuväele hingamisruumi, et jõudu koguda. Nii et Hitler põhimõtteliselt tulistas endale jalga. Esialgu ainult jalga. Lõpuks andis Luftwaffe endast kõik, et korraldada ulatuslik rünnak Londonile, kuid Suurbritannia kuninglik õhuvägi jäi peale, hävitades palju Saksa lennukeid. Brittidel oli nüüd ülekaal õhus. Hitler pidi oma rünnaku edasi lükkama, kuid Suurbritannia linnade pommitamine jätkus.

DOWNLOAD SUBTITLES: