Apostasy in Our Midst - Episode 4 - New Theology - Part III

Apostasy in Our Midst - Episode 4 - New Theology - Part III

SUBTITLE'S INFO:

Language: Estonian

Type: Human

Number of phrases: 684

Number of words: 5010

Number of symbols: 31060

DOWNLOAD SUBTITLES:

SUBTITLES:

Subtitles prepared by human
00:01
Jumal on läbi ajaloo teada andnud oma tahtest valitud inimeste kaudu, keda tuntakse prohvetitena. Need mehed ja naised olid kutsutud just õigel ajal, et Jumala rahvale juhtnööre edasi anda. Üks selline isik kutsuti mitte kaua aega pärast suurt pettumust 1844. aastal, kui paljud olid petlikest lootustest vabaks saanud ja vajasid usukinnitust. Ühel erilisel päeval kogunesid viis naist kokku palvetama. Kui nad põlvitasid perekonna altari juures, siis Jumala vägi tuli ühe noore, 17-aastase naise peale ja ta viidi nägemusse. Tema nimi oli Ellen Harmon. Teda tunti pärast abiellumist kui Ellen White. Oma nägemuses oli ta ümbritsetud valgusega ja siis ta nägi ennast tõusmas kõrgemale ja kõrgemale maapinnast. Kui ta üritas näha adventrahvast, siis ta ei näinud neid. Sel hetkel ta kuulis häält, mis ütles, et ta vaataks natuke kõrgemale.
01:04
Siis ta tõstis oma silmad ja nägi sirget ning kitsast teed kõrgel maa kohal. Siin ta nägi adventrahvast rändamas taevase linna poole. Kui ta tuli nägemusest välja, siis selle piirkonna usklikud olid suuresti julgustatud ning tugevdatud. Järgmise 71 aasta jooksul teenis Ellen White Jumalat kui Tema määratud sõnumitooja. Teenistus Minu Rahvale esitab Ärataganemine meie keskel 4. episood – Uus teoloogia – 3. osa Hästi, ma näen sind hiljem, Isabel. Hästi. Tänan, Ernie, me näeme. Nägemiseni! Siin Elmshaven`is veetis Ellen White viimased 15 aastat oma elust. 1915. aastal läks ta puhkama, kuid tema sõnad elavad edasi paljudes raamatutes, artiklites ja kirjades, mida ta kirjutas kogu oma teenistuse jooksul.
03:50
Nagu paljud Jumala prohvetid, koges ka Ellen White palju vastupanu. Üks näide selle kohta oli juhtum Uriah Smith`iga. 1888. aastal saatis Issand väärtusliku sõnumi õigusest usu kaudu Oma kogudusele E. J. Waggoner`i ja A. T. Jones`i kaudu. Ellen White tunnistas, et see sõnum on tõde, kuid juhtivad mehed, nagu Uriah Smith, tegid oma südame kõvaks ja heitsid sõnumi ning Ellen White`i tunnistuse kõrvale. Tema ja teised süüdistasid White`i, et ta on mõjutatud Jones`ist ja Waggoner`ist. "Kui ma väljendasin selgelt oma usku, siis seal olid paljud, kes ei saanud minust aru ja nad jutustasid, et õde White on muutunud; õde White on mõjutatud oma pojast W. C. White`ist ja kogudusevanem A. T. Jones`ist. Muidugi sellisel avaldusel nende huultelt, kes on mind tundnud aastaid, kes on üles kasvanud kolmanda ingli sõnumiga
04:52
ja keda on austatud meie inimeste usalduse ja truudusega, peab olema mõju. Mulle tehti märkusi ja arvustati, kuid mitte ükski meie vendadest ei tulnud minu juurde ega teinud järelepärimisi ega püüdnud minult selgitusi saada." Kurbus, mida Ellen White koges sel katsumuse ajal, mõjus talle isegi tugevamalt kui abikaasa surm. "Ma armastasin venda Smith`i oma mehest ja lastest järgmisena, sest ta oli olnud misjonitöös nii palju aastaid. Ma olen kõrgelt hinnanud kogudusevanem Butler`it. Kuid need mehed jätsid mind üksi – need mehed, kellele Issand rääkis mitmel korral, et nad peaksid jääma ühendatud minu mehega ning minuga lähimasse ühendusse aja lõpuni. Nad on põhjustanud mulle sellist kurbust ja muret vaimus, mida ma ei suuda kirjeldada. Ma tundsin leina oma mehe surma pärast, oh, Jumal üksi teab kui teravalt, kuid ma tundsin nende meeste õelat kurssi
06:01
Jumala töö vastu, mille Ta andis mulle teha, teravamalt kui mu mehe surm." Smith, Butler ja teised olid jõudnud punkti, kus nad tegid Korahi, Daatani ja Abirami tööd. Nende vastuhakkamine Jumala prohvetile juhtis teisi inimesi uskmatusse. "Kui te väitsite, et õde White on mõjutatud W. C. White`i, A. T. Jones`i ja E. J. Waggoner`i poolt, siis olete istutanud südameisse uskmatust, mida on toidetud ja mis kannab vilja. Ilmne vastuolek oleks mulle teinud vähem kahju. Usupuudus sõnumite suhtes, mida Jumal on andnud mulle kanda esitatud korralduse järgi, on ilmne vastuolek kõigile kavatsustele ja eesmärkidele." Tähtis on aru saada, et need mehed ei heitnud kõrvale kõiki Ellen White'i kirjutisi. Nad ikka uskusid, et ta oli minevikus Jumala poolt juhitud. Nad lihtsalt lükkasid tagasi tema heakskiidu Jones`i ja Waggoner'i arusaamale õigusest usu kaudu ja käsu tõlgendusele kirjas galaatlastele.
07:07
Õde White süüdistas neid selles, et nad tegid tunnistused nulliks: "Te olete tagasi lükanud minu tunnistused, mis on mulle antud Issandalt teie jaoks. Te olete samavõrra vaeva näinud, et neid ära nullida, nagu tegid seda Korah, Daatan ja Abiram. Te olete seda teinud ja see tegu süüdistab teie vastu taevastes raamatutes. Ma tunnen õrnimat kaastunnet teie vastu. Ma annaksin end piinata ja surmata, kui see päästaks teie hinged. Kuid teil on teiste kogemus, kes on kõndinud sama rada, kuhu te olete oma jalaga astunud. Te olete järginud nende eeskuju, kes on põlanud nõuannet ja ära nullinud tunnistused." Õde White kirjutas sarnases olukorras: "Olen kogenud palju kordi, et pean kohtama teatud inimklassi hoiakut, kes kinnitasid, et tunnistused olid Jumalalt, kuid võtsid seisukoha, et see küsimus ja too küsimus on vaid õde White'i arvamused.
08:11
See sobib neile, kes ei armasta noomitust ega parandamist, ja kes, kui nende kavadele ollakse vastu, kasutavad juhust selgitada inimliku ja jumaliku vahelist erinevust. Kui mõne inimese ettekujutatud arvamused või erilised kavatsused saavad noomituse osaliseks tunnistuste kaudu, siis on neil kohe vaja selgitada oma olukorda, eraldades tunnistused kahte ossa - määratledes, mis on õde White'i inimlik arvamus ja mis on Issanda sõna. Kõik, mis toidab nende hellitatud kujutlusi, on jumalik, ja tunnistused, mis parandavad nende vigu, on inimlikud – õde White'i arvamused. Nad teevad Jumala nõuande tühjaks oma pärimusega." Kui tõene see on? Pole harukordne, et inimesed on avalikult vastu Ellen White`ile, kui nende arusaamad ristuvad. Sa võid kuulda selliseid ettekäändeid nagu: et ta polnud usuteadlane; et Piibel on ainuke tõe allikas; või et ta polnud eksimatu.
09:13
Ent ometi samad inimesed tsiteerivad teda õnnelikult, kui see sobib nende oma arvamustega. Teine sarnane pettus on mõte, et mitte kõik, mida Ellen White kirjutas, polnud sisendatud. Paljud on nõus heaks kiitma tema trükitud raamatuid, kuid mõtlevad, et ta kirjad ja teised kirjutised olid tema oma arvamus. Kuid pane tähele järgnevat: "Kui ma läksin Coloradosse, siis mul oli nii mure sinu pärast, et ma oma nõrkuses kirjutasin palju lehekülgi, et neid ette lugeda sinu laagrikoosolekul. Nõrga ja värisevana tõusin ma üles hommikul kell kolm, et sulle kirjutada. Jumal rääkis põrmu läbi. Sa võid öelda, et see kirjalik teade oli ainult kiri. Jah, see oli kiri, kuid ette öeldud Jumala Vaimu poolt, et tuua sinu meeltesse asju, mida on mulle näidatud. Nendes kirjades, mis ma kirjutan, nendes tunnistustes, mis ma toon esile, näitan ma sulle seda, mida Issand on mulle näidanud. Ma ei kirjuta paberile artiklit, kus väljendan üksnes oma mõtteid.
10:18
Seal on see, mida Jumal on avanud mulle nägemuses -- väärtuslikud valguskiired paistavad troonilt." Ellen White sai aru oma ametiga kaasaskäivast vastutusest. Ta ütleb: "Ma kõnelen sellest, mida ma olen näinud ja millest ma tean, et see on tõde." Kui mõnda küsimust pole talle ilmutatud, siis ta ütleb: "Mul pole valgust selle küsimuse kohta." Oma kirjas Uriah Smith`ile, 31. detsembril 1890, ta ennustas, et tuleb aeg, kus Saatana mõjul süüdatakse viha tema kirjutiste vastu. "Saatanlikku viha õhutatakse tunnistuste vastu. Saatana püüe on kõigutada usku tunnistustesse järgmisel põhjusel -- Saatan ei saa oma rida ajada ja sisse tuua oma pettused ning hingi kütkestada oma pettekujutlustega, kui Jumala vaimu poolt saadetud hoiatusi, noomitusi ja nõuandeid pannakse tähele. Milline teguviis oleks veel parem, et rahuldada vaenlast ja
11:24
kurvastada Jumala vaimu, kui jätkata teguviisi, mida sa oled järginud, mu vend – Iisraeli õpetaja." Ellen White'i sõnad pidid Smith`ile sügavasti mõjuma, sest kaheksa päeva hiljem, 8. jaanuaril 1891, tunnistas ta oma viga ja kogu südamest kavatses mit- te kunagi enam kahtluse alla seada tema kutsumist. Kuid kahju oli juba tehtud. Süüdistades White`i, et ta on mõjutatud Jones`ist ning Waggoner`ist, ja valides, mida ta tahtis uskuda, juhtis ta teisi inimesi, et nad heidaksid täielikult kõrvale tema kirjutise ning kutsumise. Kakskümmend kaheksa aastat hiljem, just neli aastat pärast õde White`i surma, Saatan päästis valla kahekordse rünnaku tema kirjutistele - nii koguduse sees kui ka väljaspool kogudust, et see jõuaks välja kuni meie ajani. 1919. aasta juulis ilmus D. M. Canright`i raamat, "Proua E.G. White`i elu", mille eesmärgiks oli hävitada usk Prohvetikuulutamise Vaimusse
12:26
ning Seitsmenda Päeva Adventistide kogudusse. Samal kuul, ajaloolisel 1919. aastal, tuli kokku Piibli Nõupidamine Takoma Park`is, Washingtonis. Saatan kasutas Canright'i raamatut, et otseselt rünnata Ellen White`i, kui ta samal ajal pani aluse, et õõnestada tema kutsumist otse misjonitöö südames. Nõupidamisel osalesid Peakonverentsi juhid, sealhulgas Peakonverentsi president A. G. Daniells, W. W. Prescott ja F. M. Wilcox ning parimad selle aja õpetlased koguduses. Nõupidamise lõpus 30. juulil 1919, hakkasid nad arutama, kas Ellen White'i kirjutised olid sõnaliselt sisendatud. Arutluse käigus tegi A. C. Lacey järgmise märkuse: "Meie hinnangul on prohvetikuulutamise vaimul rohkem selline väärtus, et see on vaimulik valgus, mis valgustab meie südameid ja elusid,
13:30
kui et see oleks mõistuslikult täpne ajaloolistes ning usuteaduslikes küsimustes. Kas me ei peaks võtma neid kirjutisi kui Vaimu häält meie südametele, mitte aga kui õpetaja häält meie mõistusele? Ja kas pole lõplik tõestus prohvetikuulutamise vaimule pigem selle vaimulik väärtus, aga mitte selle ajalooline täpsus?" Tänapäeval me kuuleme ka sarnaseid märkusi Prohvetikuulutamise Vaimu kohta. “Uue usuteaduse” pooldajad väidavad, et nad nõustuvad Ellen White`iga, kuid ainult kui hea pühendumuslik ainestik, mis räägib meie südamele. Kui küsimuse alla tuleb selle usuteaduslik tähtsus, siis nad ütlevad kiiresti, et ta polnud usuteadlane. Vastuseks küsimusele, mis puudutas Prohvetikuulutamise Vaimu autoriteeti, kostis A. G. Daniells: "Hästi, nüüd, nagu ma sellest aru saan, õde White ei väitnud mitte kunagi, et ta on ajaloos autoriteet, ja mitte kunagi ta ei väitnud, et ta on usupõhimõtete õpetaja usuteaduses. Ta ei määranud mitte kunagi usuteaduse kursuse peajooni, nagu proua Eddy raamat seda õpetab.
14:32
Ta tõi esile vaid katkendlikke teadaandeid, kuid jättis pastoritele ja evangelistidele ning jutlustajatele kõigi nende keerdküsimuste lahendamise pühakirja, usuteaduse ning ajaloo abil." Kui see põhjendus oleks õige, siis igaüks võiks kergesti väita, et Ellen White ei olnud prohvet, sest ta ei väitnud seda kunagi. Sama põhjendust saab rakendada paljude Piibli kirjutajate suhtes. Kui paljud neist olid usuteadlased? Mooses ei väitnud kunagi, et ta on ajaloolane. Kas see tähendab, et tema aruanne ajaloost pole täpne ega usaldusväärne? Daniels, Prescott ja need, kes osalesid sellel nõupidamisel, kõik väitsid, et nad usuvad Ellen White'i kirjutisi, kuid nagu Smith, nad valisid seda, mida nad tahavad uskuda. Teiste sõnadega, nad nullisid tunnistused ära. Samad küsimused, mis kerkisid esile 1919. aasta Piibli Nõupidamisel, on siiani meiega tänapäeval. Vestluses dr. Desmond Ford`iga, pealkirjaga "Peegeldused adventismis", väitis ta:
15:55
"Minu usuteaduslik arusaam pole vastolus enamuse adventistidest õpetlastega, kuid see on vastuolus nõndanimetatud tavapäraste “maavillaste” usklikega, kelle õppimise- ja uurimiseaeg on piiratud oma kalduvuste ja oskuste tõttu. Glacier View nõupidamisest saadik on SPA Koguduse esindajate poolt tehtud järjestikusi järeleandmisi teemade suhtes, mida kord arvati eksiõpetusteks 1980. aastal. Näiteks, SPA Kogudus õpetab nüüd ametlikult: Kristuse inimolemuse “patutust”; täiuslikkuse võimatust patustajatele selles elus; tõsiasja, et kohtumõistmise prohvetikuulutustes on Antikristus kesksel kohal Taanieli raamatu 7. ja 8. peatükis; et sõna “puhastatud” on valesti tõlgitud Taanieli 8:14; et sõna “päeva” pole kirjas heebreakeelses algtekstis sama salmi kohta; et lunastus LEIDIS ASET ristil; et Kristus SISENES “kõige
16:56
pühamasse paika” Oma ülesminekul ja mitte 1844. aastal; et Lissaboni maavärin, “pime päev” ja tähtede langemine 1833. aastal polnud Piibli prohvetikuulutuste täitumine; et Ellen White polnud usuteadlane, kes kunagi ei väitnud, et ta on eksimatu ja toetus vigastele allikatele oma õpetuslikes tekstides; et Ellen White kinnitas,et Piibel on ainuke usu ja tegutsemise juhis; et ta keeldus olemast otsustaja prohvetikuulutuse tõlgendamisel, jne., jne." Just nagu Daniells ja Lacey väitsid toona 1919. aastal, et Ellen White polnud usuteadlane, nii väitis Ford 1999. aastal, et enamus Seitsmenda Päeva Adventistide õpetlastest on sama mõtte toetajad. Nad usuvad, et kui küsimuse all on Pühakirjast arusaamine, siis Ellen White'i kirjutisi ei saa kasutada tõlgendamise abivahendina. See pole midagi uut, sest 1903. aastal kirjutas Ellen White:
18:01
"Üks asi on kindel – need seitsmenda päeva adventistid, kes võtavad koha Saatana lipu all, loobuvad kõigepealt usust hoiatustesse ning noomitustesse, mida sisaldavad Jumala Vaimu Tunnistused." Kindlasti Ford ja teised, kes on heitnud Ellen White`ile kahtlusevarju, selleks, et kinni hoida oma ekslikest arvamustest, on tõestanud, et ta on tõeline prohvet. Ühes "Räägime" saates küsiti endiselt Peakonverentsi presidendilt, Jan Paulsen`ilt: "Kas on õige, et mõned inimesed tsiteerivad Ellen White`i, selle asemel, et tsiteerida Piiblit?" Pane tähele tema vastust: "Kui me üritame esitada vaimulikku tõde, või me arutleme vaidlusaluse küsimuse üle vaimulike asjadega seoses, siis me viitame Piiblile. Me võime sisse tuua teisi kirjutajaid, kui soovime (ja igaüks, kes on tõelise prohvetliku anniga, võib ennast reastada kõrgele nende sekka). Kuid me peame aru saama, et need pole meie uskumuste allikad. Ellen White'i oma nõuanne juhib meid kasutama peamiselt Piiblit
19:07
ja pöördub selle poole kui meie vaimuliku tõe allika poole." Paulsen'i vastus oli nii õige kui ka vale. Ja see teeb tema vastuse nii petlikuks. Tõde on see, et Piibel on vaimuliku tõe allikas. Ja kui me esitame seda tõde inimestele väljaspool kogudust, siis ainuüksi Piiblit tuleks kasutada. Kuid ta ei maininud, et Ellen White`i kirjutised on sisendatud samalt Autorilt, mis Piibel, ja kui meil on vaidlusi õpetuslike küsimuste üle koguduse sees, siis need viitavad selgesti tõele, mis on Piiblis. Kui Prohvetikuulutamise Vaimu poole ei pöörduta sarnastes olukordades, siis tõenäoliselt tuuakse kogudusse eksitus. Ellen White kirjeldas 1890. aastal olukorda, kus keegi oli avastanud niinimetatud uut valgust. Kui ta selgitas sellele mehele, et ta on valel teel, siis ta nõuanne lükati tagasi. "Vaenlane on teinud meisterlikke jõupingutusi, et kõigutada meie oma inimeste usku ”Tunnistustesse”
20:12
ja kui vead tuuakse sisse, siis nad väidavad, et põhjendavad kõiki uusi seisukohti Piibliga, kuid nad väänavad Pühakirja. Nad teevad jultunud avaldusi nagu tegi kogudusevanem Canright ja kasutavad valesti prohvetikuulutusi ning Pühakirja, et tõestada valet. Ja siis, kui inimesed on teinud oma tööd, et nõrgendada meie koguduste usaldust ”Tunnistuste” suhtes, siis sellega nad kisuvad maha tõkke, et uskmatus tõe suhtes saaks laiemalt levida ning keegi ei tõsta häält, et peatada vigade levikut. Just seda on Saatan kavandanud ja need, kes on teinud ettevalmistusi selleks, et inimesed ei pööraks tähelepanu Jumala Vaimu tunnistustes sisalduvatele hoiatustele ning noomitustele, näevad, et kõiksugu eksituste hoovus tärkab ellu. Nad väidavad, et Pühakiri toetab neid ning igasugused Saatana pettused võtavad võimust." See on väga kainestav hoiatus selles suhtes, et mida on meil oodata,
21:15
kui Ellen White`i kirjutistest ei hoolita. Siis pole imestada, et nii paljud on petetud “uuest usuteadusest”? Saatan on väga riukalik. Ta teab, et kui otseselt rünnata Prohvetikuulutamise Vaimu, siis see ei mõjutaks enamust seitsmenda päeva adventistidest, kuid ta saavutab oma eesmärgi nii, et paneb meid arvama, et Prohvetikuulutamise Vaimu ei saa kasutada tõe kindlakstegemiseks. Ellen White hoiatas 1890. aastal: "Kõige viimane Saatana pettus on see, et ta nullib ära Jumala Vaimu tunnistuse. “Kui puudub nägemus, siis rahvas hukkub” (Õpetussõnad 29:18, KJV). Saatan tegutseb leidlikult, erinevatel viisidel ja erinevate inimeste kaudu, et kõigutada Jumala rahva jäägi usaldust tõelisse tunnistusse." Nii, aga kuidas koheldakse Ellen White`i tänapäeva maailmas? Kas tema ennustus on täitunud? Me oleme juba näinud, kuidas endine Peakonverentsi president
22:39
Jan Paulsen madaldas tema seisundit, öeldes, et ta kuulub “teiste” kirjutajate hulka. Kuid tema pole ainuke, kes näeb Prohvetikuulutamise Vaimu selles valguses. Me võiksime vaadata näidet näite järele, kuidas tema kirjutised on ära nullitud. Kuid piisab vähesest, et näidata, kui paljud inimesed vastutavatel ametikohtadel kõigutavad usaldust Prohvetikuulutamise Vaimusse. 2001. aastal avaldati ajakirja “Adventist Review” veebiväljaandes peatükk Keavin Hayden'i raamatust “Jäägi elustiil”. "Mida ütleb Piibel kalliskivide kandmise kohta? Koguduses on pikka aega toetatud põhimõtet, et Jumala Sõna taunib kalliskive, kuid kas see on ikka nii? Või meie kalliskivide vastased vaated pärinevad rohkem teatud arvamustest, millest on just nüüd saanud tava meie koguduses?" Ta mainib siis, et igaüks, kes loeb Ellen White'i kirjutisi,
23:42
saab teada tema seisukohast kalliskivide ja ehete suhtes. Ta kirjutab: "See on tegelikult temast ja mitte Pühakirjast, et kogudus on ajalooliselt kaitsnud tugevalt seda seisukohta. Sellepärast paljud, kes on kalliskivide vastu, saavad aru, et kuna paljud piibellikud põhjendused, mida kasutatakse, on nõrgad, siis nad kohe väidavad, et ”õde White ütles nii.” Kuid varem või hiljem peaks iga seitsmenda päeva adventist endalt küsima: “Kas me kasutame Ellen White`i selleks, et tõlgendada Pühakirja või me kasutame Pühakirja selleks, et tõlgendada Ellen White`i?”" Ellen White täiendab Piiblit. Mõlemad on teineteisega kooskõlas, muidu ta oleks valeprohvet. "Piibel peaks olema sinu nõuandja. Uuri seda ja tunnistusi, mida Jumal on andnud, sest need pole kunagi vastuolus Tema Sõnaga." Küsimus pole selles, et kes keda tõlgendab. Piibel ja Prohvetikuulutamise Vaim ühilduvad omavahel.
24:50
Teine juhtum, kus Ellen White'i kirjutisi rünnati, toimus, kui Richard Coffen kirjutas ajakirjas ”Ministry Magazine” veebruaris 2000: "Natuke rohkem kui 10 aastat tagasi, adventõpetlased osutasid ajaloolistele vigadele tema kirjutistes, eriti “Suures võitluses”, hoolimata varasematest parandustest. Mõnel juhtumil me leiame ajajärjestikusi apsakaid tema kirjeldustes. Mõnikord me võime avastada keerdküsimuse proua White'i tõlgenduses mõne Piibli lõigu kohta. Lugejad leiavad mõnikord teaduslikke vigu proua White'i raamatutes. Samuti on märke usuteaduslikest vääratustest tema kirjutises. Me võime leida teatud kultuurilisi eritingimusi mõnedes tema poolt käsitletavates küsimustes. Tema soovitus, et me peaksime Ilmutusraamatu 13. peatükis nägema pigem Ameerika Ühendriike, kes täidab erilist osa piirkonnas, mis oli asustamata – riik, mis tõuseb “maa” seest,
25:52
aga mitte “merest” – näib kajastavat saatuse ettemääratuse mõistet, mida uskusid paljud tolle aja ameeriklased. Kristliku käitumise “norme” mitte kaarte mängida, mitte tantsida, mitte teatrit külastada, saab kõrvutada metodisti kogudusega, kust ta lahkus. Isegi kui ta näitas suhtelist sõltumatust tervisereformi arendamisel, siis uurimused on näidanud, et mõned tema mõtted ühtivad peaaegu sõnasõnaliselt teiste autorite kirjutistega, kes elasid samal ajal." Coffen ütles seega, et Ellen White'i kirjutised pole usaldusväärsed ajaloos, ajaarvamises, teaduses ja usuteaduses. Ta väidab, et White oli mõjutatud oma kultuuritaustast; metodisti kogudusest, kus ta kasvas üles ja et ta kirjutas maha teiste inimeste mõtteid. Selle artikli kirjutamise ajal oli Coffen ajakirja “Review and Herald” Kirjastamisühingu asepresident toimetuse alal.
26:53
Pole imestada, et nii paljud meie töötegijad on White`i tagasi lükanud, või vähemalt suhtuvad tema kirjutistesse suure eelarvamusega. Kaks ja pool aastat hiljem tehti järgmine rünnak Prohvetikuulutamise Vaimule, seekord dr. Samuele Bacchiocchi poolt, kes oli endine usuteaduse professor Andrews`i Ülikoolis. Oma “Lõpuaegade Sõnumilehes”, mis ilmus augustis 2002, ta kulutas märgatavalt aega, et heita kahtlust Prohvetikuulutamise Vaimule, sest see oli vastuolus Bacchiocchi uue arvamusega 1260 päeva prohvetikuulutusest. Muidugi andis ta kiiresti oma lugejatele teada, et tal oli sügav austus Ellen White`i vastu. Aga kui kaugele tema austus ikka ulatus? Nagu Daniels ja Lacey 1919. aasta Piibli Nõupidamisel ja nagu Desmond Ford - Bacchiocchi madaldas White`i kirjutised pühendumuslikuks materjaliks. Pane tähele järgnevat: "Ellen White rahuldab meie hinge vaimulikke vajadusi
27:55
paremini kui teised kaasaegsed kirjanikud. Tähtis osa, mida Ellen White mängib meie pühendumuslikus elus, peaks hajutama kahtluse, et ma justkui ei austa Ellen White`i selle tõttu, et esitasin katseliselt uue tõlgenduse 1260 päeva prohvetikuulutusele." Pärast oma lugejate rahustamist, et ta austab Ellen White`i, sest ta loeb tema pühendumuslikke raamatuid, alustab ta kohe rünnakut. "Küsimuseks on: Kas austus Ellen White`i mõjuvõimu vastu välistab kõik värsked uurimused Piibli- või ajalooliste teemade suhtes, millest on räägitud White`i kirjutistes? Kas Ellen White nägi ennast kui lõplikku ja eksimatut otsustajat prohvetlike sõnumite, Piibli tekstide, usuteaduse ja ajaloo tõlgendamisel? Kas ta arvas, et adventistid võtavad omaks, mis iganes ta on kirjutanud, ilma küsimusi esitamata?" Samu küsimusi saaks küsida Piibli kirjutajatelt. Kas Mooses lootis, et tuleviku põlvkonnad usuvad kõike, mida ta kirjutas,
29:01
sealhulgas selle maailma loomise kirjeldus? Jah, muidugi ta lootis. Kas Paulus lootis, et 21. sajandil elavad inimesed usuvad kõike, mida Jumal talle ilmutas? Jah, ta lootis. Miks ei peaks Ellen White lootma, et me usuksime kõike, mida ta kirjutas? Vastavalt oma tunnistusele, ta mitte kunagi ei hellitanud mõtet, et valgust, mis talle anti, peaks küsitavaks pidama. Pane tähele järgnevat: "Õde White ei ole nende raamatute looja. Need sisaldavad juhtnööre, mida Jumal on talle andnud elutöö kestel. Need sisaldavad väärtuslikku, trööstivat valgust, mida Jumal on armulikult andnud oma teenijale, et ta annaks selle edasi maailmale. Nendelt lehekülgedelt paistab see valgus meeste ja naiste südamesse, juhtides neid Päästja juurde." White kirjutab jälle: "Muistsel ajal rääkis Jumal inimestele prohvetite ja apostlite suu kaudu.
30:04
Tänapäeval Ta räägib neile Oma Vaimu tunnistuste kaudu. Mitte kunagi varem pole Jumal Oma rahvast nii tõsimeelselt juhendanud Oma tahte osas ja kursi osas, mida nad peaksid järgima, kui praegu." Pole erinevust selles, kuidas Jumal rääkis prohvetitega Piibli aegadel, võrreldes sellega, kuidas Ta rääkis Ellen White`iga. Järgmisena jätkab Bacchiocchi oma rünnakut Prohvetikuulutamise Vaimu vastu, tõstatades samu küsimusi, mida Coffen tõstatas kaks aastat varem ajakirjas “Ministry”. Peale parandustele ja oletatavatele vigadele viitamist raamatus “Suur võitlus”, ütleb ta: "Kui Ellen White oleks tänapäeval elus, siis kas talle oleks vastuvõetav pädevate õpetlaste teene, kes oleksid tahtlikud parandama ebatäpsusi “Suures võitluses” ja teistes kirjutistes? Pole põhjust teisiti mõelda, sest ta oli naine, kes tunnistas oma piiratust
31:09
ja oli kohustunud otsima tõde. Omalt poolt oleksin rõõmus, kui pakun talle oma teeneid, sest ma ei lakka kunagi Jumalat tänamast hindamatu panuse eest, mida White tegi minu vaimulikus elus ja meie adventkoguduse sõnumi ning ülesande kujundamisel." Muidugi, ebapädevatele õpetlastele, nagu ta ise, Ford ja teised “uue usuteaduse” õpetajad, meeldiks parandada seda, mida nad mõtlevad, et on ebatäpsused White`i kirjutistes. Kuid me võime tänada Jumalat, et Tema sõna peab lõpuni vastu. Kõik need rünnakud Ellen White`i vastu mõjutasid Seitsmenda Päeva Adventistide töötegijaid ning juhte. 2004. aastal toimus tippnõupidamine Avondale`i kolledžis, Austraalias. Rohkem kui 100 töötegijat, koguduse õpetajat ning juhti osales, et eeldatavalt paremini aru saada Ellen White`i osast ja teenistusest. Mõni võib mõelda, et nüüd
32:11
koguduse juhid said selge arusaamise tema prohvetlikust osast ja teenistusest. Vaikse Ookeani Lõunaosa divisjoni ajaleht “RECORD” trükkis ära 4-osalise seeria sellest tippnõupidamisest. 2004. aasta 21. veebruari väljaande artiklis pealkirjaga "Koguduse juhid hindavad uuesti Ellen White`i," mainitakse, et "Selle tippnõupidamise eesmärgiks on teavitada inimesi vastuväidetest, mis meil on seoses Ellen White`iga ja arengust, mis meil on seoses õpetusega Ellen White`i suhtes viimaste aastakümnete jooksul." Artikkel jätkas: "Kajastades White`i kirjutistes olevate vigade arvustamist, dr. Graeme Bradford, usuteaduse teaduskonna vanem õppejõud Avondale`i kolledžis, soovitab erinevat lähenemist: “Võib-olla me peaksime muutma tulipunkti ja küsima, kuidas võis üks naine kirjutada nii palju ja nii paljudest erinevatest teemadest ning eksida nii vähe?”"
33:14
Kas me saame samasugust arutlust rakendada Moosese või Pauluse kirjutistele? Mis oleks tagajärg? Sama väljaande artiklis "Hinne Ellen White`ile tänapäeval - 3", heideti kahtlus ajaloolistele aruannetele raamatus “Suur võitlus”. Dr. Arthur Patrick märgib, et Ellen White "ei kirjutanud ajalugu, vaid ta tõlgendas seda." See on otseselt vastuolus Ellen White'i enda tunnistusega. Ta kirjutas: "Nägemuses, mis mulle näidati Lovett's Grove`is, oli enamus “Suure võitluse” teemast, mida ma olin näinud kümme aastat tagasi ja seda korrati ning näidati, et ma pean selle täielikult kirja panema. Näidati samuti, et mul tuleb võidelda pimeduse jõududega, sest Saatan teeb tugevaid jõupingutusi, et mind takistada; kuid ma pean panema oma lootuse Jumalale, ning inglid ei lahku minu juurest kokkupõrkes." White kirjutas jälle: "Raamatut “Suur võitlus” hindan ma kõrgemalt kui hõbedat ja kulda
34:20
ning ma soovin sügavalt, et see jõuaks inimeste ette. “Suure võitluse” käsikirja kirjutamise ajal olin ma tihti teadlik Jumala inglite juuresolekust. Ja palju kordi need vaatepildid, mida ma olin kirja panemas, esitati mulle uuesti öises nägemuses, nii et need olid värskelt ja elavalt mul meeles." Usutleja küsis siis Arthur Patrick`ult, kas on leitud vigu Ellen White'i kirjutistest. Patrick vastas: "Palju. Kuid need on üksikasjades ja need ei riku suurt pilti -- kõige tähtsamat tõlgendust. Lubage mul kajastada jälle ühe doktoritöö tuuma, mille kirjutas hoolikas uurija 1970-ndate alul: Ellen White õppis ajalugu tavaliste vahenditega -- Jumala tegutsemine minevikus oli talle teatavaks tehtud. Kogudus võib nüüd, kui sellel on palju parem ligipääs
35:23
algallikatele ning on palju hästiõpetatud ajaloolasi, parandada üksikasju – isegi kui me õpime sealjuures paremini hindama Jumala poolt antud mustrit." Teiste sõnadega, õpetlased usuvad, et nad teavad rohkem kui prohvet ja et on aeg teda parandama hakata! Patrick'u järgmised märkused tulevad tagasi tuntud põhjenduseni, et kõik, mis me vajame, on Piiblis kirjas. "See asjaolu on teinud meid teadlikumaks White`i kirjutiste põhiolemusest. Viidates tema lapselapsele Arthur White`ile (kui Arthur meenutas heitlust Loma Linda asutamise ajal): “Prohvetikuulutamise vaimu nõuandeid ei antud kunagi selleks, et asendada algatusvõimet, uurimist, usku või ränka tööd. Pigemini, Issand pani Oma teenija kaudu meie ette juhendavad põhimõtted ning kõlavad hoiatused -- kõik see teenis kogudust, juhendades ja kaitstes seda paljudes tegevustes.” See tasakaalustatud arusaam aitab meil tunda vajadust
36:28
minna Piibli juurde kui meie “usu ja tegevuse eeskirja juurde”, asja juurde, mida Ellen White nii tihti meil tungivalt soovitas teha." Patrick ütles seega, et me ei taha, et Ellen White hoiaks meid tagasi Pühakirja uuesti tõlgendamast, nii nagu eeluurimiskohtu puhul. Tema osa oli ainult hoolitseda juhendavate põhimõtete eest. Kuid pane tähele tema enda tunnistust: "Me peame järgima Prohvetikuulutamise Vaimu poolt antud juhtnööre. Me peame armastama käesoleva aja tõde ja kuuletuma sellele. See päästab meid tugevate eksikujutluste omaksvõtmisest. Jumal on rääkinud meile Oma Sõna kaudu. Ta on rääkinud meile läbi “Tunnistuste kogudusele” ja läbi raamatute, mis on aidanud selgeks teha meie praegust kohustust ning määrata meie kohta, kus me peaksime praegu olema." Jutustades, kuidas meie põhiuskumused pandi paika, kirjutas Ellen White: "Sel ajal [pärast 1844. aasta pettumust]
37:35
üks viga teise järel surus end meie sekka; töötegijad ja doktorid tõid sisse uusi teooriaid. Me peaksime uurima Pühakirja paljude palvetega ja Püha Vaim toob tõe meie mõistusesse. Mõnikord peaks terve öö pühendama Pühakirja uurimisele ja siiralt paluma Jumalalt juhatust. Pühendunud mehed ja naised kogunesid sel eesmärgil. Jumala vägi võis tulla minu peale ja ma olin võimeline selgesti määratlema, mis on tõde ja mis on vale. Kui meie usupunktid pandi niimoodi paika, siis meie jalad asetati kindlale alusele. Me võtsime tõe omaks punkt punktilt, Püha Vaimu näitlike selgituste abil. Mind võetakse nägemusse ja mulle antakse selgitused. Mulle anti pilte taevastest asjadest ning pühamust, nii et meid on asetatud sinna, kuhu valgus paistab selgesti tajutavate kiirtena."
38:40
Lõpuks, viis aastat enne oma surma, ta kirjutas: "Ma olen palju kirjutanud päevikusse, mis mul on kaasas kõikidel reisidel, ja mida inimesed peaksid lugema, kui see on oluline, isegi kui ma ei kirjuta enam järgmist rida. Ma tahan, et seda arvataks väärt olema ilmuma, sest Issand on mulle andnud palju valgust, millest ma tahan , et see inimestel oleks -- kuna seal on juhtnöörid, mida Issand on mulle andnud Oma rahva jaoks. See on valgus, mis neil peaks olema, rida realt, eeskiri eeskirja peale, natuke siin ja natuke seal. See jõuab nüüd inimeste ette, sest see on antud selleks, et parandada petlikke vigu ja täpsustada tõde. Issand on ilmutanud palju asju, osutanud tõele ning öelnud: “See on tee, käige sellel.”" Kui Ellen White sai nii palju valgust ajaloost, ajaarvamisest, tervisest, teadusest ja usuteadusest, siis kuidas on võimalik see kõrvale lükata?
39:45
Mis oli Jumala eesmärk, kui Ta andis seda valgust? Küsitleja ajalehest “RECORD” küsis siis Patrick`ult: "Kas sa siis arvad, et Ellen White'i kirjutistel on kõrgem eesmärk, rohkemat nõudev osa, kui olla teatmeteos toitumise, haiguste ja tervisliku eluviisi üksikasjalise kirjeldamise kohta?" Te võite arvata, mis tuleb vastuseks. Kuid laske ma loen seda: "Palju tähtsam ja tähendusrikkam. Ellen White pakub mõtte – põhjuse, miks Jumal tahab, et elaksime tervislikult. Kui me ükskord paneme paika juhendavad põhimõtted, siis teadus saab meid aidata üksikasjades: kuidas olla tasakaalustatud taimetoitlane; kui suur on une hulk, mis me vajame teatud olukorras, sõltuvalt meie vanusest ja kaasnevatest teguritest või vastata paljudele teistele küsimustele." Pane tähele, kui ohtlik on selline arutlemise viis. Kui samasugust arutlust rakendataks näiteks loomise aruande kohta 1. Moosese raamatus, siis teadlased saaksid kiiresti öelda,
40:50
et Mooses ei mõelnud, et teda võetaks sõnasõnaliselt. Ta andis meile ainult juhendavad põhimõtted, kuidas aru saada maailma loomisest. Tänapäeva teadust ei tohiks kunagi asetada kõrgemale Jumala sõnast. Tänapäeval on tervisetööstuses vastakaid arvamusi, mis teevad peaaegu võimatuks aru saada, kellel on õigus. Kas poleks parem kuulata seda, mida Jumal on ilmutanud? Ainult siis, kui Tema ei ole midagi öelnud teatud küsimuse kohta, võiksime me otsida nõuannet maailmast. Põhiline küsimus, mis me peaksime endalt küsima, on see, et kas Ellen White oli tõeline Jumala prohvet või mitte. White kirjutas oma sõnadega: "Jumal kas õpetab Oma kogudust, noomides eksimusi ja tugevdades nende usku või Ta ei tee seda. See töö on kas Jumalast või mitte. Jumal ei tee midagi koostöös Saatanaga. Minu viimase kolmekümne aasta töö kannab kas Jumala pitserit või vaenlase pitserit.
42:16
Selles asjas pole vahepealset võimalust. “Tunnistused” on kas Jumala Vaimust või kuradist." Ta kirjutas edasi: "Kui Tunnistused pole vastavuses Jumala sõnaga, siis hüljake need. Kristust ja Beliari ei saa ühendada." Ellen White ei kartnud seista silm silma vastu oma arvustajatega. Ta teadis, et Jumal oli tema kirjutiste Autor. "Püha Vaim on Pühakirja ja Prohvetikuulutamise Vaimu autor." Me näeme sügava kurbusega, et nii paljud Seitsmenda Päeva Adventistide koguduses enam ei usu seda. Aga mida me peaksime ootama? Kogudus on Laodikea olukorras ja talle ei meeldi, et talle teatatakse tema tõeline olukord. Ta on rikas ja tal on vara küllalt. Tere, Ernie, kuidas sul läks? Isabel, olukord on halb, väga halb. “Uus usuteadus” on ohjeldamatult levinud adventismis. Nad on muutnud patu tähenduse,
43:42
mis on juhtinud muutma Kristuse inimolemust. See on muutnud meie arusaamist päästmisest, sealhulgas õigust usu kaudu. Ja halvim on see, et eeluurimiskohut, mis on Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse keskne õpetus, on põhjalikult muudetud. Oh, kuid see pole üllatav, sest paljud meie juhid ja õpetajad ei usalda enam Prohvetikuulutamise Vaimu. Jah, sa tead, et Ellen White hoiatas, et kui Prohvetikuulutamise Vaim pannakse kahtluse alla, siis eksituste voog tulvab kogudusse. See on õige. Ma leidsin oma uurimuses, et Ellen White`i vastu on toimunud järelejätmatu rünnak. Esimene suurem rünnak toimus neli aastat pärast tema surma ja leidis aset koguduse seest ning väljastpoolt samaaegselt. See on tõesti tõsi. Jah, see on. Ja kas sa oskad arvata, milline tema raamatutest on enamuse nende rünnakute sihtmärgiks? Hästi, on ainult üks raamat, millest ma tean, et Saatan on väga üritanud selle kirjutamise peatamist ning et see on “Suur võitlus.” . Sul on õigus. Ja ma ei mõtle, et see on kokkusattumus,
44:47
et see raamat on siiani Saatana rünnakute keskmes. Hästi, Isabel, ma olen nii rõõmus, et Jumal on hoiatanud meid selle eest, mis on tulemas. Me oleme kindlasti ärataganemiste ajas “oomega”. Hästi, ma mõtlen, et me võiksime ka ära minna. Mis sa arvad? See kõlab hästi. Tänan. Meie järgmises episoodis. Nagu välja tuleb, et algne komisjon, kes töötas selle uskumuse sõnastamise kallal, oli tegelikult kavandanud sõnastuse “kuus sõnasõnalist järjestikust päeva." Mis siis juhtus? Kuidas ja miks seda muudeti? Õpetlastele nagu Fritz Guy anti roheline tuli, et nad saaksid kogudusel ajusid pesta vigaste arvamustega loomisest ning Maa vanusest. Tema vastus ilmutab tema tõelise seisukoha. Ta võib väita, et ta on seitsmenda päeva adventist, kuid tema uskumused ei kooskõlastu adventismiga. Clifford Goldstein`i juhtimise all, kes oli Hingamispäeva Kooli õppetüki toimetaja ja L. James Gibson`iga, kes oli peamine kaastööline, Hingamispäeva Kooli kvartali õppetükk juhtis võimalikult mijoneid pahaaimamatuid seitsmenda päeva adventiste omaks võtma seda uut arvamust loomise kohta.
46:02
Pane tähele, et see on Jumala enda tunnistus selle küsimuse kohta. Ta ütleb meile, et Ta lõi taeva, maa, mere ja kõik seal sees kuue sõnasõnalise päevaga.

DOWNLOAD SUBTITLES: